Kibekiire maikuu ehk kordamine on tarkuse ema

Sausausausau sõbrad!

Ei, ma ei ole vaikimisvannet andnud, tänan küsimast! :D
Teate see kurivaim maikuu on läinud mööda niivõrd kiirelt, et pole jõudnud silmagi pilgutada. Tagasi mõeldes ei meenu mulle ühtki kuud mitme aasta jooksul mis niivõrd tegevusrohke ja kiirelt mööduv oleks olnud. Aprillikuu lõpus olin maid oodates väga elevil kuna minu jaoks tähistab maikuu tulek sulaselget suve saabumist. Okei...mõni aasta on veel maikuuski lumi maas olnud aga jumal tänatud, et ta see aasta meid parema ilmaga on kostitanud.
Kusjuures mul tekib iga kord ilmajuttu ajades see pseudomõte, et kas tõesti millestki muust pole rääkida kui ilmast?!? Aga samas mulle meeldib ilmast rääkida...lindudest ja rohetavatest lehtedest. Sinitaevast ja terendavast rannailmast. Varasematel aastatel olen pidevalt tundnud tungivat vajadust puhkust või vabu päevi võtta kui vähegi päike end taevas ilmutab aga käesoleval aastal on kuidagi teistmoodi...töö tegemine tundub asjalikum ja läheb paremini kui kunagi varem. See tingib ka heaolu tunde ja päikesepaistelised päevad kontoris viibides pigem rõõmustavad kui kurvastavad. Linnulaul teeb tuju heaks :)

Nagu te juba vast aru saate siis tänane postitus on täitsa niisama lobajutukas, kuna ma pole teiega niiii ammu niisama lobanud :)
Mis ma siis maikuu jooksul teinud olen, et koguaeg on niii kiire nii kiire (nagu Kabernee mändide all)... Mulle tundub, et kõik mida ma nüüd kavatsen kirja panna, on tegelikult juba kuu jooksul blogisse üksipulgi kirja pandud, aga kordamine on tarkuse ema...eks? :D

Kuu algus kätkes endas päris korralikku tööalast ümberkorraldust, kuna minu armas kolleeg Tiiu suundus koju oma beebikest ootama. Minu jaoks tähendas see aga seda, et tööd tuli muudkui uksest-aknast juurde ja ei tasu unustada asjaolu, et olen abikäsi ka teises ettevõttes. Mai esimeseks nädalavahetuseks saime tänu kibekiirele tööle püsti pandud imearmsa elvogue.com POP-UP poe, mille kohta saate lähemalt lugeda ja vaadata näiteks SIIT. See aga tähendas, et terve laupäevase päeva olime tegevuses enda poekesega ja sellele järgneva pühapäeva veetsin kiirelt kiirelt veidikenegi puhates enne emadepäeva pidustusi, et uuele töönädalale jälle virgelt vastu minna.

Asjaolu, et tööd on nii metsikult palju, on iseenesest täitsa hea - tööpäevad mööduvad kibekiirelt ja esmaspäevast saab hetkega reede. Maikuu teisel nädalavahetusel käisime Nilsiga linnapeal sooja ilma nautimas ja jalutasime niisama ringi. Teate - ma täiega fännan rongiga sõitmist! See on nii mõnus ja kiire. Võrreldes kogu ülejäänud ühistranspordindusega Tallinnas, on rongid lihtsalt imetabaselt puhtad ja korralikud! Tol soojal kevadpäeval justnimelt rongiga me linna ja koju reisisimegi.

Vanalinnahõngulisele reedele, järgnes taaskord kibekiire laupäev, mil korraldasin Tiiule beebipeo, mille kohta saate täpsemalt lugeda SIIT postitusest. Olin juba kord varemgi taolise peo korraldusega kokku puutunud aga tunnistan ausalt, et mõned kavalad ideed näppasin Sandralt kui tema beebipeo korraldamisest blogis. Pühapäevane päev möödus ühe salaprojekti kallal nokitsedes, mis mind ka tublisti hommikust hiliste õhtutundideni töös hoidis.
Kiirkerimisega oleme jõudnud maikuu teise nädalasse, mis mind ilmselgelt liigse koormuse tõttu haiguse näol totaalselt rajalt maha tõmbas ja kodukontorisse sundis. Veetsin kolm päeva kodus Coldrexiga käsikäes ja reedel suundusin peale kontoris veedetud tööpäeva enda päris esimesele blogijate üritusele, milleks oli NYX workshop. Kirjutasin teile ka enda muljed antud ürituse kohta blogisse üles ja muide ma ikka veel armastan seda huulevärvi, mis sealt ostsin. Olen seda nüüd mitu korda katsetada saanud ja see on tõesti veatu toode!
Et meile aga niisama aega raisata ei meeldi eksole, suundusime laupäeva hommikul kell 10 minu ema juurde, et ta koos mu pisivennaga peale korjata ja Pärnusse Tervise Paradiisi kiirpuhkusele sõita. Veetsime Pärnus umbestäpselt 24h ja õnneks saatis meid terve seal veedetud aja jooksul päikesepaiste, mõned oh-kui-vajalikud massaažid ja hea tuju. PS! Mu vennake hüüab siin pildil ennastunustavalt "SPAAA", mitte ei karju nutta :D

Kui kiirpuhkuse stiilis nädalavahetus läbi, jõuame juba kolmandasse maikuu nädalasse, mil kesk nobedat töönädalat teisipäevasel õhtupoolikul oma armsa elvogue.com tiimiga Ruhes piknikul käisin.
Ma olen juba tõesti aastaid iga suve lähenedes mõelnud, et vot nüüd hakkan küll soojadel suveõhtutel kauneid Eestimaa paiku väisama, piknikuid pidama ja jalutama, et tööpäeva stress seljatada... long story short... ma ei ole selleni veel iseseisvalt jõudnud :D
Ma olen juba tegelikult jube kaua tahtnud Ruhesse sisse põigata aga vot ei ole olnud mahti sõitu ette võtta. Ruhe on mul alati ka meeles mõlkunud kui üks võimalik pulmakoht kuna piltidelt on ta alati niivõrd kaunike tundunud. Kui jõudsime naiskonnaga Ruhesse kohale, pidin imestust tõeliselt kontrolli all hoidma sest WOW... see koht on lihtsalt juu-maa-lik!

Veetsime sel imelisel terrassil kohe mitu head tundi lihtsalt lobisedes ja naerdes. Sellised väikesed pisiasjad tõesti laevad akud täis ja aitavad ülejäänud nädalale vapralt vastu astuda. Antud nädala lõpu osas olin kohe eriliselt elevil, sest tegu oli esimese nö. vaba nädalavahetusega kus sain olla oma aja peremees. Reedese õhtu veetsime kodus mõnusalt filme vaadates ja laupäeval hüppasin juba üsna varakult autorooli, et kimada sõbranna Kertu suvisele terrassile päevitama. Päev kulmineerus aga hoopis spontaanselt ja kohtusin enda kõige parema sõbranna Katsiga kellega üheskoos minu juures end päikeseküllasest päevast korda sättisime, rongi peale hüppasime ja esmalt Apelsini Raudtee restosse õhtusöögile läksime.

Söögid-joogid olid äärmiselt maitsvad ja otsustasime seejärel linnapeale tuulutama minna. Jõudsime ära käia nii Butterfly lounge'is, Frankis, Paaris Veinis kui ka hetkeks põigata Studiosse. Kes teeb see jõuab eks! :D
Pühapäeval sain pisut kauem lesida misjärel korjasin autopeale enda pisivenna ja seejärel ka Nilsi, kes laupäeva öösel enda vanematekodus resideerus ning suundusime pühapäevasele lõunasöögile seekord hoopis BabyBacki. Tuleb tunnistada, et kui kõik käigud said tehtud, kukkusime kodus justkui jala pealt ja päeva jooksul enam lillegi ei liigutanud.

Oeh...kogu selle pika jutuga jõuame tänasesse päeva ehk päikesepaistelise maikuu lõppu. Tänaseks tööpäeva lõpuks ei ole mul plaanis muud, kui üks 10K jooksuring, et olla valmis juba järgmiseks tegevuseks, milleks seekord on homne õhtupiknik rannaliival.
Lugedes nüüd tagasi kogu seda kremplit, mida ma maikuu jooksul olen suutunud ära korraldada ja milles kõiges osaleda, tuleb tunnistada, et sellist tempot ma päris igapäevaselt jätkata ei suudaks... loodame, et juunikuus saab juba pisut rohkem puhata ja mis peamine, loodetavasti kohtun teiega 11.juuni Blogiauhindade jagamisel!
Täna saate veel minu poolt elublogides hääle kirja panna ja homsest ongi hääletus lukus.

Kui tunnete, et minu blogikirjutistest jääb teile väheks, siis tulge ja veetke minuga aega snapchati vahendusel, kust leiate mind kasutajanime li55u alt!

Tänaseks aga minu poolt kõik, räägime varsti jälle! 

Üks versus teine A.K.A. Canonite võimuvõitlus

Hei,

Viimase paari kuu vältel avanes mul suurepärane võimalus testida kaht erinevat Canon kaamerat. Võimalus avanes muidugi sel põhjusel, et haarasin ise härjal sarvist ja võtsin nendega ühendust. Kenad inimesed nagu nad on, eraldasid mulle kohe kaks väga vinget masinat.

Ma tunnistan ausalt, et olen taoliste imekaamerate vallas totaalne võhik ja puutusin mõlemaga neist kokku täiesti esmakordselt. Minu ainuke tingimus oli see, et kaamera peab filmima ja suur pluss oleks ka ekraan, mida saab kaamera ette pöörata. Ehk siis nö. selfiemode. Kuna ma ei ole spetsialist, siis ei osanud ma ka ilmselt kõiki kaamera funktsioone ära kasutada ja jäin pigem kindlaks lihtsatele seadistustele, mis tundusid loogika reegleid järgivat. Neile tuginedes saangi nüüd pisut põhjalikumalt kaameratest rääkida ja sügavatesse tehnilistesse detailidesse ei lasku. Näitan teile mõlema kaameraga tehtud pilte ja videosid ning toon välja enda lemmikud detailid :).

Esimeseks testkaameraks ulatati mulle Canon EOS M3, mis võlus mind kohe oma kiftide pisikeste aksessuaaridega. Nimelt on EOS M3'l võimalik põhja külge kinnitata tõeline retro hõnguline nahast ümbris, mis näeb minu meelest välja nii hea, et sellega annab isegi rõivastele vunki juurde lisada kui vaid kaamera kaelas ripub.

EOS M3 eeliseks on kindlasti asjaolu, et ta on kerge nagu linnupoeg. Olgu, esialgu tundus temaga eesvaates filmimine küll raske aga seda vaid selle tõttu, et olin ju harjunud varasemalt selfietama vaid telefoniga, mis on tõesti sulgkerge. Kui aga sukelduda objektiiviga kaamera maailma, on EOS M3 kergkaalane.
Tõsistele fotohuvilistele pakub EOS M3 vaheldusrikast klõpsutamist, kuna tal on võimalik vahetada objektiive. Antud mudeli jaoks on välja töötatud lausa 9 erinevat objektiivi. Minu jaoks tundus see aga pisut hirmuäratav, sest pidevalt võitlesin paranoiaga, et objektiiv kukub suvalisel hetkel kaamera küljest ära...seda muidugi ei juhtunud :D
Veidikene hirmutas ka asjaolu, et kaamera kere ei ole ilmastikukindel, mis tähendab teoorias seda, et kui jääksin järsku vihma kätte, võib kaamera töötamast lakata.
Minu lemmiktegelasteks antud kaamera puhul oli aga kindlasti automaatse fokuseerimise olemasolu, terav värvikvaliteet, puuetundlik ekraan ning juba eelmainitud liigutatav ekraan.
Et ekraani on võimalik liigutada erinevatesse asenditesse, teeb see väga kergeks näiteks pealtpoolt pildistamise. Seda eriti juhul kui pildinurk on vaja sättida kõrgele, kuid ise tooli peale ronida ei söenda. Keerad aga ekraani enda poole alla, samal ajal sättides kaamera objektiivi ülalt vaates pildistatava eseme suunas.

Veidi harjumatu oli esialgu filmida nö. vlogimise stiilis niivõrd suure objektiiviga. Käe hoiak on ju sama mis telefoniga filmimisel aga kaamerapilt see-eest palju lähemalt. Ei saa ju seda va kätt ka pikemaks venitada ja tuleb seega kiiresti pildiga harjuda. Selle asjaolu kaalub aga kindlasti üles videokvaliteet mis on lihtsalt imetabaselt hea. Filmisin sel viisil üles meie külastuse Kakerdaja Rabasse, mida näete klikates SIIA. Samuti on kaamera tugevaks küljeks helikvaliteet ning automaatne fokuseerimine. Tõendusmateralina saate tšekata näiteks jutustamise stiilis videot SIIT.

Esimese kaamera, ehk EOS M3'ga oli mu ahvivaimustus liigutatavast ekraanist niivõrd suur, et tegelesin peaasjalikult filmimisega ja pildistamine jäi tahaplaanile, sest noh...mis suur pildistaja ma nüüd ikka olen...rohkem nagu selfiemeister või nii. Samuti oli minu kui esmakasutaja jaoks pisut keerukas paika saada objektiivibaasil zoomimist ja pildi teravustamist zoomile kohaselt. Kui aga zoom ja teravus kord paigas, oli piltidegi tulemus väga vinge!



Kui aga aeg oli sealmaal, et katsetada teist supermasinat, ehk Canon PowerShot G3 X'i, võtsin ka pildistamise tihemini käsile, kuna tegemist on siinkohal superzoom objektiiviga. PowerShoti eripäraks peetakse justnimelt tema objektiivi, mis ei ole kaamera küljest eemaldatav. Tegemist ongi justnimelt superzoom obejektiiviga, millel on 25 kordne optiline zoom. Ja las ma räägin teile....selle objektiiviga näed sa välja nagu profifotograaf!

Taaskord on kaameral olemas liigutav ekraan aga kuna antud kaamera on kaalu poolest palju raskem kui tema sugulane EOS M3, on temaga vlogimine üsna keerukas, kui et mitte võimatu. Aga mis siin ka imestada, tegu on lausa poole raskema isendiga kui EOS M3.
Selle asjaolu korvab aga täiesti müstiline zoomivõimalus, millest ma olin ausaltöeldes lummatud. Nagu ma juba eelnevalt mainisin, katsetasin antud kaameraga pildistamisvõimalusi oluliselt rohkem ja seeläbi on mul teile näidata ka suurem variatsioon pilte. Kui tavalise pildikvaliteedi osas oli minu jaoks mõlema kaamera osakaal üsna võrdne, siis zoomivõistluse medalid jagan heameelega kõik PowerShotile. Värvide teravuse osas on minu jaoks samuti mõlema võimekus üsna sarnane ja liialdamata väga väga hea.

Nüüd aga näitan teile meistriteoseid, mis said üles võetud kasutades zoomi. Nagu te allolevatelt piltidelt näete, on zoomi kasutamisel säilinud ülimalt hästi nii värvikvaliteet kui ka pildi teravus.

Powershoti juures meeldis mulle ka väga asjaolu, et kaamerat oli väga mugav käes hoida ja võrreldes EOS M3'ega oli hoidmiskoht kuidagi kummisem ja kindlasti suurem. Tekitas turvalisema tunde. Ilmselt on see antud kaamera puhul ka hädavajalik kuna objektiivi täismahus zoomides võtab kaamera ikka üsna suured mõõtmed ja stabiliseerimiseks on tarvis tugevamat haaret. Samuti on kaamera kere ilmastikukindel, mis tagab paanikaolukordade vältimise kui juhtumisi peaks hakkama sadama vihma või jumalaeest kes seda Eesti suve teab, lundki.

Ma ei ütle nüüd, et PowerShotiga filmimine oleks olnud kuidagimoodi halb, ei seda kindlasti mitte. Aga võrreldes kaht kaamerat, oli filmimine EOS M3'ga lihtsalt kuidagi mugavam. Samuti on EOS M3 kaameral suurem resolutsioon ehk ideepoolest peaks videokvaliteet justkui parem olema.
Kui teid peaks huvitama, et kuidas PowerShotiga filmitud video välja näeb, siis saate chekata minu kahte teost SIIT ja üks teile vaatamiseks SIINGI.


Kokkuvõtvalt võiksin öelda vast nii palju, et ilmselt saite isegi aru, et kaameratel oli palju funktsioone, mis minu kui tavakasutaja käes kasutust ei leidnud, näiteks sisse ehitatud WiFi ja palju muudki.
Canon EOS M3 osas oli ülekaalukas pluss tema kergus ja funktsionaalsus filmimisel, samuti hind, mis on pea, et poole soodsam kui PowerShotil. Kindlasti on tal oma tugevad küljed ka lihtsalt fotokaameraga, sest ometi 9 erinevat objektiivi peaksid juba variatsioone andma.
Canon PowerShot G3 X ülekaalukas võiduelement seisnes aga tema superobjektiivis, mis tõesti tegi sellist tööd nagu oleksin just palgatud National Geographicu fotograafiks.

Kui tunned, et oled rohkem ringi kulgeja tüüpi ja soovid kaamerat kotist haarata tihemini näiteks vlogimiseks või niisama hea kvaliteetidega klõpsutamiseks, soovitaksin sulle kindlasti Canon EOS M3 kaamerat.
Kui aga leiad, et sinus on soov minna keset talve rabasse jäätunud rabalaukaid või talviseid rebaseid pildistama, on kindel valik Canon PowerShot G3 X. Samuti saad vahele pikkida mõned hea kvaliteediga videoklipidki ;)

Täpsemat ja tehnilisemat infot saate ise lisaks uurida Canoni kodulehelt:

Canon EOS M3

Canon PowerShot G3 X

Veelkord aitäh ja sügav kummardus Canoni toredale tiimile, kes mulle kaamerad katsetamiseks lahkelt andsid.

Tänaseks aga minu poolt kõik ja räägime varsti jälle!

NYX Workshop!

Hei armsad,

puht juhuslikult langes minugi õlule õnn külastada blogides juba vinget kajastust saanud NYX Baltics Workshopi. Te ju tegelikul teate, et ma ei ole kuskilt otsast miski ilublogija aga saate vast isegi aru ühe tütarlapse vaimustusest kui tegemist on üritusega mille põhitemaatikaks värvikirev meigimaailm. Rääkimata veel asjaolust, et kohtuda saab teiste blogijatega ja omal nahal kõike esitletavat proovida.
Olin silmapilkselt nõus minema!

Üritus kestis tegelikult lausa kolm päeva, asukohaks tal minule üsna võõras Kultuurikatel. Peale reedest tööpäeva, hüppasin oma ustava sinise ratsu selga (kel nimeks Škoda) ja vurasin aga Kultuurikatla poole. Peale kahekümneminutilist segaduse"hetke" tundmatus kandis, leidsin õige koha üles ja võtsin julguse rindu hüpates rõõmsalt minule veel üsna võõrasse blogiseltskonda. Blogijaid ma loomulikult läbi internetiavaruste teadsin, aga kohtuda polnud kellegagi neist varem õnnestunud. Nimelt särasid kultuurikatla ees Pille-Riin, Sandra ja Emilia. Õigepea astus taksost välja ka imekaunis Ninel, kelle lõbusas seltskonnas ma terve ürituse mööda saatsingi :)

NYX tervitas kõiki üritusel osalejaid kõigepealt väikese sissejuhatava osaga, kust saime teada, et Eesti turule jõuavad tooted Augustikuus ning seejärel saime pooltunnikese imetleda meigikunstnik Maret Ubalehe impromeiki, mis sai kiftilt värviküllane ja täpselt NYX brändile omane.

Kui olime professionaalidelt õpetussõnad kaasa saanud, avanes kõigil kohalviibijatel ka endal võimalus tooteid proovida ja soetada. Ma tunnistan ausalt, et minul puudus igasugune varasem kokkupuude NYXiga aga loomulikult olin kuulnud nende maailmavallutavast Liquid Suede Cream Lipsticist, mis peale kandmisel muutub matiks. Otsekohe olin ma erkroosat värvi nähes müüdud ja pidin selle endale saama! :D And let me tell you, antud toote matistav omadus on välja töötatud ilmselgelt kuidagi uuenduslikult, sest peale toote eemaldamist on huuled ülipehmed. Ma olen totaalne mati huulepulga fanaatik ja sellist tulemust ei ole ennem kohanud. Soovitan!
Et külastajaid pidevalt tegevuses hoida, saime nautida külluslikku snäkilauda, kuulata särtsaka punapäise Merlini õpetussõnu Youtube'imise kohta ning jälgida (või osaleda) Mini FaceAwards võistlusel, mille teemaks Fairytale.

Fotod sain üles võtta taaskord suurepärase Canon PowerShot G3X kaameraga.

Tänaseks aga kõik ja räägime varsti jälle!

Tiiu beebipidu!

Olen juba aasta-kaks enda ümber lähedasi inimesi muudkui õnnitlenud ja ahhetades-ohhetades beebipuhkusele saatnud. Beebipuhkusele siis sel moel muidugi, et varsti on neil sündimas beebike ja mine puhka veel nii kaua kui mahti saad. Olen alati olnud siiralt õnnelik nende üle, kes rasedusest tekkiva "emaliku säraga" enda beebiootust mulle iitsatanud on. Nii vahva ju! :)

Eks endalgi tekib niiviisi "beebiisu" aga kuna minu ümber on alati niii palju pisikesi lapsi olnud, siis mul aega on veel selle kiire asjaga. Kasvades üles perekonnas, kus suurema õe rolli on mul olnud au etendada lausa neljal korral, saate vast isegi aru kui palju pisikesi pudinaid mind ümbritseb. Ilmselt sel põhjusel on mul lastega läbisaamine alati välja tulnud palju hõlpsamalt kui täiskasvanutega ja kes mind vähegi isiklikult teab, on näinud kuidas lastehordid minu poole jooksevad karjudes kas:

a) "tädi Liiiisaaaaa, teeme keerutamist"
b) "Liisa Liisa hakkame "Haned luiged tulge koju" mängima!!!!!"
c) "sina loe kümneni, mina peidan, eks?!?!?!"

Ja no mis minul lihtinimesel saab siis ometi selle vastu olla. Laste näol on ju tegemist niivõrd siiraste inimolenditega, kelle suurimaks sooviks on olla rõõmus ja mitte lasta end häirida suure maailma muredest. Üsna meeldiv on endki teinekord sellesse mõtteviisi koos lastega unustada.
Et lapsemeelsust ikka ausees hoida ja anda mõista, et see on okei, meeldib mulle teinekord enda armsaid beebiootel sõpru ikka miski vahvaga üllatada.

Et ma end maailma parimaks üllatusmeistriks ja orgunnimise-spetsialistiks pean, võtsin teistkordselt ette Ameerikamaalt Eestisse kolinud tava, milleks on Babyshoweri korraldamine.
Kui minu armas kolleeg Tiiu möödunud sügisel enda rasedusest teavitas, olin mina juba tegelikult sellest teadlik mitu kuud varem. Võin ausalt tunnistada, et tema ise ei olnud veel rasedusest teadlik kui minu raseda-radar juba tema signaali üles korjas. Kohe kui olin aga ametliku kinnituse kätte saanud, asusin mõtteid mõlgutama üllatuspeo suunal.

Möödunud sügisel sain korraldada ka ühe beebitüdruku teemalise peo, mille kohta saate täpsemalt lugeda siit: LINK. Seekord aga oli vaja planeerida hoopis beebipoisi pidu. Ilmselgelt tähendas see nii toidu kui ka dekoreerimise osas nii sinist lähenemist kui võimalik ja isegi külaliste rõivastuse osas oli paika pandud, et välja tuleb otsida oma siniseimad esemed.

Planeerimine hakkas tegelikult peale alles kevadel, täpsemalt kuskil Aprillikuu alguses. Võtsin endaga kampa Tiiu parima sõbranna ja tema abiga saime kokku toreda pisikese pundi kellega üheskoos kõik ära organiseerisime. Tiiule aga anti mõista, et tema on kutsutud ühe sõbrantsi soolaleivapeole ja tulgu lihtsalt kenasti kell 17.00 kohale.
Ürituse õnnestumiseks toimus terve nädala jagu kibekiiret organiseerimist ja minu poolt muidugi kõige raskemaks osutus asjaolu, et istun ju Tiiuga kontoris iga päev ninapidi koos ning suutku ma nüüd siis saladust hoida! Tunnistan ausalt, et neid hetki oli vähemalt kümme, kui ma nibin-nabin sain veel sõnasabast kinni ja ei lobisenud midagi välja. Kogu pinge kulmineerus aga sellesse hetke, kui Tiiu lõpuks sõbranna korteriuksest sisse astus ja meie totralt õnnelikult kõik üheskoos karjusime "BEEBIII"

Oh neid pisaraid, oh neid krokodilli pisaraid :D

Kui esmane šokk möödas, sättisime end mõnusalt istuma ja kui ikka naised kokku saavad, küll seda juttu jätkub kauaks. Rääkisime viiekesi vahetpidamata läbisegi lausa 5h järjest ja oleks kauemgi kui kell nii hilist tundi poleks tiksunud. Mokalaada vahele sõime kõike head ja paremat ja jagasime Tiiule kingitusi. Nimelt panime pead kokku ja kinkisime Tiiu tulevasele beebipoisile beebiteki, naturaalse beebidele mõeldud lambanaha ja ühe sümboolse raamitud mälestuskingi samuti. Et poisiklutil tema toredad tädid ikka alati meeles oleks :)

Nüüd aga aitab lobast ja näitan teile mõnd vahvat pilti, mille nagu ikka, tubli Canon PowerShot G3X masinaga üles võtsin.

Tänaseks aga minu poolt side lõpp ja räägime varsti jälle! :) 

Pinterest ilunippide testimine - VIDEO

Minuga on juhtunud üks üsna nadi looke, nimelt olen ma viimase kahe päevaga suutnud jääda täiesti lootusetult haigeks ja seeläbi praktiseerin "kodukontorit". Olukord on kohe nii kehvake, et ainuke arvestatav ja selge peaga olek saabub umbes pool tunnikest peale Coldrexi gripitee joomist. Tähendab see ilmselt seda, toimin hetkel vaid valuleevendavate ravimite abil.
Ma ei ole absoluutselt sellise olukorraga arvestanud, sest te ju teate küll milline hullumeelne planeerija ma olen - ja haigeks jäämist ma kohe kindlasti enda päevakavasse planeerinud ei olnud!

Teades, milline tegevusrohke aeg saabub nädala selgroo möödudes (ehk alates homsest), siis katsungi nüüd meeleheitlikult end kodus ravida. Samas pean endale ka aru andma, et üle pingutada ei maksa ja tervis on siiski prioriteet number üks...

Haige olemine tõmbab pea kuidagi eriti lukku (rääkimata sellest, et kõrvad on pidevalt nii lukus, et omaenda mõtteidki ei kuule) ja seetõttu on mul isegi blogi kirjutamisega hetkel suuri raskusi. Iga lause tuleb justkui pintsettidega suust välja tõmmata ja seejärel kärmelt kirja panna, et see jumala eest peast minema ei uitaks.

*lonksab vahepeal Coldrexi*

Et mitte antud postituse nimeks panna "Olen gripis", jagan teiega hoopis midagi lõbusamat. Nimelt tuli mul üks päev uitmõte filmida üks põnev video. Olen selleteemalisi meeletult palju Youtube'is näinud aga Eesti tegijate seas veel silmanud ei olnud. Tegingi pisut otsitööd ja kraapisin kokku kodus leiduvad vahendid ning panin aga kaamera filmima. Kogu protsess ideest teostuseni võttis mul aega umbes 3h, mis näitab seda, et olen küll väga täpne ja pikaajaline planeerija aga tihtipeale toimin siiski kohe ja emotsiooni ajel. Nimelt oli mul suur soov katsetada veidraid Pinteresti ilunippe. Võtsin kätte ja proovisin ära viis veidrat ilunippi, mis esmapilgul kõlavad täiesti jaburalt ja kainet mõistust rakendades ei tohiks nagu toimida... Jätan teile selle rõõmu, et avastada alles videost, kas need siis on nii kummalised kui nende kõla.

Teile mõnusat vaatamist ja endale soovin ma kiiret paranemist...

Turistid kodulinnas

Möödunud reedel üllatas mu armas Nils mind väikese peatuulutuse ja linnaskäiguga, mis hõlmas meie lemmikrestorani külastust ja sooja suveilma naudisklemist Tallinna vanalinna tänavatel.
Võtsime kätte ja sõitsime linna hoopistükkis rongiga, et mõlemal oleks võimalus sajaprotsendiliselt puhata ja ei peaks muretsema auto parkimise pärast jms...
Kohe kui kodust rongi peale hakkasime sammuma, sain suure üllatuse osaliseks kui avastasin, et õues on lausa 22 kraadi. Olen mina ju nädalaid järjest vaid kontoris ja kodus istunud ja ilmast ei tea miskit... tuleb tunnistada, et olin ääretult rõõmus, et ilmataat meid just sel päeval veel maksimaalsete soojapügalatega kostitas :)

Võtsime esialgu suuna Chakra restorani maalilises Bremeni käigus, mis meie mõlema suuuur lemmik on :) Me lihtsalt armastame vürtsiseid roogasid ja seda mõnusat mahedat õhustikku, mis Chakras meid alati ees ootab. Rääkimata sellest suud vesistama ajavast lõhnast, mis tervet restorani valitseb. Yummie!

Kui kõhud täis ja meel hea - mis suuresti sai tõuke ülitoredast punapäisest teenindajast Chakras - kasutasime sooja ilma maksimaalselt ära ja otsustasime, et käitume justkui turistid võõras linnas ja hakkasime muudkui jalutama. Jalutasime läbi Raekoja platsi ja piki Viru tänavat kuni lõpuks jõudsime tiirutades Wabaduse kohvikusse, kus tegime väikese kohvi ja koogi :) Edasi läksime päikeseloojangut vaatama Toompea vaateplatvormile ja tiirutasime tänavatel, mis platvorme ümbritsesid. Kohe tõesti tuli turisti tunne peale, sest need pisikesed keskaja hõngulised tänavad olid täiesti inimtühjad ja lasid mul muudkui ahhetada ja ohhetada kifti arhitektuuri üle. Teate ju küll, et ma olen täielik ajaloo-fanaatik ja satun täiesti oma maailma kui mind vanaaegsesse keskkonda lastakse.
Kuna meil oli kaasas ka Canon PowerShot G3X, klõpsisime hoogsalt pilte, mis minu arvamuse kohaselt jällegi täiesti imetabaselt välja kukkusid :)

 Tänaseks aga kõik ja mõnusat nädala algust!

Elu nagu sidrun & VIDEO

Hei armsad,

TGIF, am I right?
Mul on viimastel nädalatel tunne nagu ma oleks sidrun. Mitte see värske erkkollane, kes püramiidväljapaneku tipus poeriiulil peesitab, vaid see sidrunisektor, kes mereanniroa kõrval tühjaks pigistatuna pikutab.
Et see pikk metafoor nüüd inimkeeli ümber seletada, siis ütleksin lühidalt, et olen suhteliselt tühjaks pigistatud. Projektijuhile kohaselt, olen nagu Hunt Kriimsilm oma seitsme ametiga ja aju puhkab ainult öösel ja seda ka vaid hetkeks. Peas toimuvad pidevalt arvutus- ja organiseerimise protsessid, aga mis parata. Kes kunagi projektijuhi ametit on pidanud, saab vast isegi aru millest ma räägin.
Eks see ole muidugi kinni ka mu loomuses ja tähtkujugi annab oma tõuke. Neitsid juba kord on sellised - lõpmatu organiseerimine, planeerimine ja uute väljakutsete otsimine.
Võib küll kõlada, et olen ääriveeri depressiivne ja väsinud aga imekombel ei ole see teps mitte nii. Ma olen küll tühjaks pigistatud ja panustan kümnel erineval rindel aga suvised päikesekiired ja soe kevadtuul annavad muudkui energiat juurde ja jõuan edasi minna. Mulle lihtsalt meeldib teha, aidata ja panustada.

Mõned päevad tagasi hakkasin planeerima, et millal mul võiks olla esimene VABA nädalavahetus või vähemalt üks vaba nädalavahetuse päevgi...jõudsin järeldusele, et esimene taoline on tulemas 28.mai.
Could not be more excited :D Vaba tähendab minu jaoks seda, et saan kodus ärgata ükskõik mis kell soovin, tavaliselt on selleks kellaajaks siiski maksimaalselt 8.00, kuna töönädala rutiin on liiga tugevalt sisse juurdunud. Peale ärkamist saadab mind maitsev pudru ja hiigelkruus kohviga, millele järgneb koristamine ja seejärel mõnetunnine "jalad seinal" olek. Saate nüüd aru millest ma räägin jah - ma olen isegi enda ainsa vaba päeva kellaajaliselt juba kaks nädalat ette planeerinud :D
Kas teie seas leidub ka mõni taoline isend?

Kõigi enda igapäevaste ja töiste toimetuste kõrvalt jõuan kirjutada veel üht blogi, mida teilegi jagada soovin. Antud postituses näete ka näiteks minu tehtud pilte, mille võtsin üles Canon PowerShot G3 X'ga ja samuti on kiirvideo sama masinaga filmitud. Võtan enda ees mütsi maha ja tunnistan, et olen antud piltide ja video üle päris uhke - tulid teised üsna kunstiliselt kaunid välja!
Kui teis peaks peituma väike fashionista, siis chekage kindlasti elvogue.com blogi, kuhu iga nädal miskit uut ja põnevat kirja panen. Viimane postitus oli näiteks meie POP-UP müügipäevast - LOE SIIT

Mul on tegelikult niiii palju põnevaid asju millest siia enda armsasse bloginurka kirjutada ja samuti on kokku pandud hiigel list põnevatest videotest, mis kõik plaanin üles võtta. Saladuskatteall avaldan, et homme filmin mõned videod armsa Merliniga, kelle blogialiast Merrificut te kindlasti ju teate :)

Kui jutt juba videote peale läks, jagan suurima heameelega teiega ka enda verivärsket videot, mille samuti Canoni supermasinaga üles võtsime ja Nilsiga kokku panime. Mõned kuud tagasi tegin esimese video, mille teemaks oli "Kõlab halvasti aga maitseb hästi?!?". Mulle tundub, et antud teema oli teie poolt üsna hästi vastu võetud, seega tegime ka teise osa! Otsisime jälle välja hulga veidraid toidukombosid, mis pidavat koos hästi maitsema aga eks te siis videost saate vaadata, et kas nad maitsesid kah ;)

Tänaseks aga kõik ja mõnusat vaatamist!

Helium Karaoke Challenge - VIDEO

Hei-hei,

Muudkui loen blogidest möödunud kuumast emadepäeva nädalavahetusest ja panen selles vaimus ka enda mõtted kirja :)
Minu nädalavahetus oli täiesti pöörane ja puhkust mahtus sellesse miii-niii-maalselt. Laupäeva hommikul kell 7 lõin silmad lahti, et korjata peale enda tubli abiline, õde Lotta, ja kihutada elvogue.com POP-UP poe üritusele. Mässasime tundide viisi kogu tiimiga, et ajutine pood püsti panna ja tulemus oli lihtsalt suurepärane. Nagu päris!
Olime tehtu üle ääretult uhked ja nautisime terve päeva vältel töö vilju. Krõbistasime päikese käes terrassil Vahvlihaldjate vahvleid, müüsime toredatele külastajatele nende lemmikesemeid ja veetsime ühe supertoreda päeva :)
Päeva lõpuks olime läbi nagu Läti raha ja haarasime Lottaga sushit ning common-white-girl'idele kohaselt ühed jahutavad caramel-latte-frapped. Et nimetust veel keerulisemaks ajada, proovige palun kolm korda järjest kiiresti öelda : creamy caramel latte frappe... küll on ikka nimetused välja mõeldud :D
Vaatasime õhtul Lotta suurimat hirmu "Nukitsameest" ja maailma kõige lahedamat saadet, mille peale ETV kanalil sattusime. Nimelt oli tegu Eurovisioni parimate hittidega läbi aegade, mida esitasid neid laulnud artistid. Erilisus peitus selles, et mõned võitjatest olid Eurovisionil osalenud 50a tagasi ja nüüd, aastal 2016, enda võidulugu jälle esitama tulid. Üritus oli püsti pandud Londonis ja see oli lihtsalt absoluutselt sigalahe! Soovitan väga järgi vaadata, kui keski teist samasugune Eurovisioni hull on nagu mina :)

Pühapäeval võtsime end Nilsi ja Lottaga kribinal krabinal kokku ja kimasime Nilsi vanemate juurde emadele õnne soovima. Kuna õues lõõskas kõrbekuumus, kasutasime kohe võimalust ja viskasime end mõneks tunniks lesima, enne kui emadepäeva programm jätkus.
Suutsime loomulikult paari tunniga totaalselt ära põleda, sest noh...mis sa ikka teed kui 9 kuud oled end päikese eest varjanud ja siis järsku end õliga justkui praadima asud. Aga pole hullu, punasest saab pruun! :D
Õhtupoolikul saime kokku minu ema ja vennakesega, kellega käisime einestamas Kalevi Jahtklubi restos, kus proovisin muide esimest korda Ramen suppi. Jeeeesuke kui hea see oli!
Suvise õhtu lõppeks käisime ära ka surnuaial, kuhu suure pundi tulpe viisime ja vanaemadele head emadepäeva soovisime.
Vot selline kibekiire nädalavahetus siis selleks korraks.

Et tänane hullumaja esmaspäev veidi lõbusamaks pöörata, näitan teile üht videot, mille oma kalli sõbranna Katriniga mõni nädal tagasi linti võtsin.
Sain inspiratsiooni Miiu ja Triinu-Liisi tublist katsest, kui nende Karaoke video välja tuli. Videot näete SIIT!
Kuna meie aga kaunil häälel laulda ei mõista, tõin videosse pisikese twisti ja pöörasin selle Helium Karaoke Challengiks. Mõistagi võttis meil ülessoojenemine omajagu aega aga hirmus naljakas oli sellegipoolest :)

Ilma pikema jututa, lasen teid nüüd videot vaatama ;)

EBA2016 lemmikud!

Hei armsad,

täna avati Eesti Blogiauhindade hääletus! Olin jupp aega valmistunud, et kui 06.05 kell 00.00 kukub, kuulutan kõva häälega kõikidele "aaee aeeee help a sister out!"
Tõsiasi on aga see, et hoopis Nils teavitas mulle täna hommikul, et "kuule kuule, EBA hääletus algas, sa ei mäletanudki või?!".

Võtsin minagi nüüd selle viis minutit ja panin oma lemmikutele hääled kirja SIIN LINGIL !
Esialgu tundus list täiesti hoomamatu - kujutate pilti - 379 blogi on end üles andnud või on nad üles antud! Müstika...

Lähemal uurimisel selgus, et päris kõiki kategooriaid ei peagi täis klõpsima ja nii ma tegingi. Ma tunnistan ausalt, et mõnes kategoorias ma lihtsalt ei omanud halli aimugi ühestki osalejast...
Üsna mitmes aga sain südamerahuga enda lemmikutele hääled kirja panna :)

Tundsin küll elublogide all - kus olen ka ise esindatud - väikest kiusatust enda poolt hääletada ( upzz :D) AGA ma siiski suutsin end tagasi hoida ja panin hääle kirja enda absoluutsele lemmikule Ailile!
Videoblogijana andsin enda toetava käpa armsale Merlinile, kes nii tublilt terve käesoleva aasta on lubanud igal jumala esmaspäeval uue videopostituse teha. Saladuskatte all võin öelda, et meil on ka koostööna mõned videod plaanis :)
Lemmik beebiblogina läks kirja otseloooomulikult imearmas Britt ja ilublogina tõeliselt kadestamisväärne iluguru - nimekaim Liisa!
Moeblogide kategoorias sattusin küll hetkeks kimbatusse, sest esindatud olid mitmed minu moelemmikud. Ise ma küll miski trendiseadja ega moejärgija ei ole, aga teisi on ju nii põnev ahhetades-ohhetades jälgida. Siinkohal sai minu hääle oh-hot-damn kui vinge Kätriin.

Tundsin aga sügavalt puudust kahest blogijast, kelle enda rõõmuks sain siiski aasta üllataja ja lemmikblogina küsitluse lõpus ära märkida. Nendeks on loomulikult Kukupesa  ja Ninel.
Ma küll ei tea põhjust miks neist kumbki hääletusel esindatud ei ole, aga minu hääl on nende toetuseks nüüd vähemalt kirjas ja süda rahul :)

Loodan, et ka teie minu armsad lugejad, tunnete soovi minu poolt mõni hääleke anda. See oleks nii vahva :) Kui aga leiate, et lemmikuks on saanud keegi teine, siis mina õilishing (nagu ma armastan enda kohta öelda :D )pooldan ikkagi ausust ja õigete tegijate toetamist!
Igaljuhul - loodan ja ootan teiega 11.06 Wabaduses kohtumist juba pikisilmi!

Tänaseks aga kõik ja mõnusat reedet! 

elvogue.com POP-UP

Hei armsad,

tunnen end täna nagu uhke kanaema, sest saan jagada teiega üht tuleval laupäeval toimuvat vahvat üritust, mille korraldamisega viimased nädalad tegelenud olen. Ehk mäletate, et mõni aeg tagasi mainisin töötamist kahe töökoha peal. Tutvustangi just nüüd ja täna teile üht neist ametitest ja teatan õnnelikult, et olen tegev kiftis ettevõttes, mil nimeks elvogue.com.
Elvogue.com näol on tegemist pundi tublide Eesti naistega, kes võtsid kätte ja tegid ära! Mõned kuud tagasi võtsid nad ka minuga ühendust, et kas oleksin huvitatud nendega koos töötamisest, hakkaja nagu ma olen, lõime kohe käed :)
Oleme elvogue.com veebilehele kokku kogunud eelnevalt hästi hoitud kvaliteetsed disaineresemed ja soovime eelmainitud viia kokku uute armastavate omanikega. Et meie näol on tegemist peaasjalikult vaid veebipoega, otsustasime huvilistele korraldada ühe äärmiselt vahva ürituse - elvogue.com POP-UP!

Elvogue.com POP-UP müügipäev tervitab teid kuupäeval 07.05 aadressil Tuleviku Tee 10 päikesepaistelise ilma, suure suvise terrassi, kõikide kaunite rõivaste-jalanõudega meie veebipoest, ülimaitsvate Vahvlihaldjate vahvlite ja käsitöösiidritega Realistilt ning limonaadidega Kane'silt! Muidugi ei puudu ka ürituselt mõnus muusika ja meie super naiskond, kes teile igati abiks on!

Tublid blogilugejad, nagu te mul olete - kutsun teid lugema ka elvogue.com blogi, milles samuti mina kirjaneitsina tegev olen. Teate ju küll, milline lobamokk ma olen ja kuidas mulle kirjutada meeldib - I love it!!!

Olge nii armsad ja tulge meid esimesel POP-UP müügipäeval toetama. Oleme ürituse õnnestumiseks pannud hakkama kogu oma hinge ja ma absoluutselt garanteerin teile super kifti päeva, täis shoppingut ja maitseelamusi :)

Meie oleme igatahes valmis ja ootame pikisilmi teiega kohtumist!

Tänaseks aga kõik ja räägime varsti jälle! 

Päikeseline Pakri

Heiaheia!

Ilmselt olete näinud, et mitmete möödunud postituste raames olen maininud Canon EOS M3 kasutamist nii pildistamisel kui ka filmimisel. Mainitud kaunikese viisin nüüd küll Canoni esindusse tagasi aga õnneks sain vastu kohe ka uue kaunitari. Nimelt usaldati minu kasutusse Canon Powershot G3X ja las ma lihtsalt võtan hetke ja hingan... see kaamera on absoluutselt vapustav! Mina ei ole varem sellise kvaliteediga eales kokku puutunud ja olen lihtsalt obsessed!
Kohe kui kaamera kätte sain, testisin esimese asjana objektiivi teravust ja ma ütlen ausalt, et selle kaameraga tunnen end kui National Geographicust välja astunud proff!
Et kaamerale kohe tööd anda, sõitsime Nilsiga eile Paldiskisse, kus mina käisin viimati umbestäpselt 20 aastat tagasi.
Väljasõidud on hullult meie teema. Lihtsalt hüppame autosse ja läheme avastama. Oleme sel viisil väääga mitmeid kauneid kohti läbi sõitnud ja endale tutvustanud ning Nilsi soojal soovitusel võtsimegi tee ette Paldiskisse.
Olin kuulnud eelnevalt seda, et tegemist on vana sõjaaegse linnaga ja samuti asub seal Pakri pankrannik.
Kui hakkasime sihtkohale lähenema, oli tunne, et oleme sattunud totaalselt teise maailma. Linn on täiesti inimtühi ja kubises väga vanadest kortermajadest. Linnud laulsid ja kogu linna ulatuses laius sinine mereäär. Tuleb tunnistada, et olemine oli kaunis.

Sõitsime linnast hirmkiirelt läbi, kuna tegemist oli imepisikese kohaga, ning jõudsimegi pankrannikule. Ma olin vaatest täiesti jahmunud. Merevaadet saab ju nautida Eestis niii paljudes kohtades, aga see puhas vaade, mis Pakril avanes, oli hingematvalt kaunis. Kogu silmapiiri ulatuses ei laiunud ühtki maalappi ja merepiir tundus lõputu.
Kasutasime võimalust ja klõpsisime hulga pilte. Ma ei hakka isegi pilte töötlema, sest nad lihtsalt ei vaja seda.
Lihtsalt palun vaadake seda teravust ja kvaliteeti... amazaballlls!

Tänaseks aga kõik, olge mõnusad!